Muuli ja Pumpz lähevad pärast surma taevasse. Taevavärava ees seletab Peetrus uutele tuliljatele reegleid. Muuseas ei tohi astuda partide peale, muidu järgneb karistus. Väravad avatakse ja kõikjal siblib ringi parte, kellest mööda astuda on väga raske. Pumpz astubki kohe varsti ühe pardi peale ja see ei jää Peetrusel kahe silma vahele. Ta toob Pumpzi juurde väga rõveda ja haiseva vanamemme ja seob nad käeraudadega kokku. "Karistuseks pead sa aegade lõpuni olema ketis selle haisva paksu naisega," seletab Peetrus. Muuli on toimunust šokis ja üritab iga hinna eest vältida pardi peale astumist. Pärast kahte nädalat pole Muuli endiselt reegleid rikkunud ja Peetrus toob tema ette pika, siredasäärse ja rinnaka ülikauni blondiini. Sõnagi lausumata ühendab Peetrus ta Muuli külge. Muulil löövad silmad särama ja ta hüüab rõõmust: "Mida ma küll nii head teinud olen, et ma selle olen ära teeninud?!" Blondiin vaatab Muuli poole ja ütleb: "Ma ei tea, kuidas sinuga on, aga mina astusin pardi otsa"