Tulin Tallinna ja crashisin sõbra poole, kes läks hommikul vara tööle. Kuna ma jalgu alla ei saanud, jättis ta mulle enda võtmed, et hiljem talle need töö juurde viiksin. Ärgates tahtsin rõõmsalt puid alla panna, aga välisukse võti keerab üliraskelt ja ei saanud lukku lahti. Helistasin sõbrale, ta helistas veidi aja pärast tagasi ning ütles, et ta isa tuleb varsti koju ja siis võin jalga lasta. Sõbra isa tuligi poole tunni pärast, koputas sõbra toa uksele, kus ma chillisin, pistis pea uksevahelt sisse, vaatas mulle otsa, naeris kõva häälega ja pani ukse jälle kinni.